MITTEMETALLID
Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre
tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb
järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood.
Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni
halogeniididest välja:
2KBr+Cl2=2KCl+Br2
2KI+Cl2=2KCl+I2
2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu
Kõik halogeenid moodustavad vesinikuga vesinikhalogeenide (HF, HCl, HBr, HI), mille
vesilahused on happed.
Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius.
Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis
juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4).
Halogeenide aatomite väliselektronkihil on seitse elektroni ja elektronkihi ehitust
iseloomustab järgmine struktuur: s2p5. Halogeenide keemiline altiivsus on seotud
annaabi.ee 
