.........................................................................................................................2 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 Lisad.................................................................................................................................................8 Lisa 1. Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Allen)............................................... 8 ..........................................................................................................................................................8 Lisa 2. Jaan Einasto..........................................................................................................................8
efektiks. · See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. · Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. · Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub. Tume aine · Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Alle n) Lõpetuseks · Kui tavaline aine, millest koosnevad tähed, planeedid ja inimesed, moodustab ainult umbes 4% kogu universumi massist, siis tumedat ainet on maailmakõiksuses 23%. Ülejäänu on tume energia, mis ei ole aine. · Tume aine on silmale nähtamatu ja mõõteriistadele
2) Kalkopüriidi kuumutamisel oksüdeeruvas õhkkonnas vaskoksiid oksüdeerub vasksulfiidiks ja raudsulfiid raudoksiidiks. 2 Cu2S.Fes + 11 O2 -> 4 CuSO4 + Fe2O3 Reaktsioonid 1) Vask (II) sulfaat reageerib vasest aktiivsemate metallidega. CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu Mõned aktiivsemad metallid nagu magneesium või alumiinium tekitavad sekundaarseid reaktsioone, kus nad moodustavad veega hüdroksiide ja samal ajal eraldavad vesinikgaasi. 3 CuSO4 + 2 Al Al2(SO4)3 + 3 Cu 6. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 - Vaskkarbonaathüdroksiid Leidumine looduses - vase mineraalides (näteks malahhiit) Omadused - sinist värvi, ,,stabiliseeruna" rohekas, ärritab silmi ja nahka, kahjulik ka neelates, puhtal kujul mitte eriti levinud, kuna see reageerib aeglaselt õhus oleva süsinikdioksiidiga, et luua vask (II) karbonaati Saamine 1) Vask (II) oksiid reageerib süsinikdioksiidi ja veega.
annaabi.ee 
