Vesinik Kenert Künnapuu Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesiniku aatom loosneb ühest elektronist ja ühest prootonist. Lihtainenena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel esinev kovalentne side on väga püsiv. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1 Füüsikalised omadused Lihtainena on vesini lõhnatu ja värvitu. Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi. Keemilised omadused Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga ehk vesiniku põlemisel tekib saadusena vesi. Aktiivsete metallidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja saadusena tekib hüdriid. Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri. Levik looduses
4 g /mol =0,013 mol m 0,58 g n= M M= 0,013mol =44 g/mol m ∗RT ¿ b) kasutades Clapeyroni võrrandit (PV= M 0,58 103700*0.3= M *8,314*293,15 1413,6 31110= M M=44 g/mol Uurimis- ja analüsüsimeetodite alusel jälgisin seoseid gaasilisteainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Kõige väiksem suhtelise vesini jõudsin Clapeyroni võrrandit kasutades. Vigade tekkimise põhjuseks võivad olla ebatäpsed katsetulemused.
7) teostab NAD NAD- deh üd ro gen aas reaktiivne nikotiinamiidne osa (vitamiin B5). H H Reaktsioon 7 selgitab dehüdrogeenimise mehhanismi: O C NAD (oksüdeeritud vorm) eemaldab substraadilt 2 vesini- NH2 kuaatomit (2 prootonit + 2 elektroni) ja toimub substraadi oksüdatsioon. Ühe prootoni ja kahe elektroni seostumine N + H+ NAD-iga tekitab NADH (redutseeritud vorm). Üks prooton S oksü d ee ritud N AD vabaneb keskkonda. Seega: toimus redoksreaktsioon: substraadi oksüdatsioon ja koensüümi reduktsioon. NAD-