Eesti järved
poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud.
Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Tuntumatest kaldest
elab Peipsis rääbist, ahvenat, haugi ja peipsi tinti. Veel elutsevad seal ka
luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Igal aastal
kasutab Peipsi järve pesitsus- ja peatuspaigana üle miljoni linnu.
Pesitsevaid linnuliike on Peipsi lähistel umbes 172. Poolveelistest
imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast ja ondatrat.
Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja
harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn,
tiigikonn ja veekonn. Peipsi järvest püütakse igal aastal ligikaudu 10 000
tonni kala.
Kahjuks vaevavad Peipsit ka hulgalised probleemid. Üheks suurimaks
probleemiks on järve liigtoitelisus ehk eutroofsus. Liigtoitelisus on
peamiselt põhjustatud põlevkivi kaevandamisest ning põllumajanduses
annaabi.ee 
