5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10.1917 tuli käsk seoses sõjategevusega ehitustööd lõpetada aga õnneks olid angaarid selleks ajaks peaaegu valmis (puudusid suured lükanduksed, kaldtee lennukite veeskamiseks ja põrandal polnud laudadest katet) 1918.a. novembri lõpul leiti angaaridest sakslaste poolt maha jäetud vesilennuki Friedrichshafen FF 41 A lennukõlbmatu vrakk. Allesjäänud lennukist ja teistest osadest sai hiljem peale kapitaalremonti Eesti õhujõudude lennuk nr. 1 9. jaanuaril.1919 koostati kaitseväe ametnike poolt angaaride ja Lennusadama ülevõtmise akt. 13.03.1919 loodi Merelennurühm. 1921 lõpetati poolelijäänud 2 - korruselise kasarmu ehitus, kus hakkas paiknema Lennukool. 1922 lõpetati ümberehitus, misjärel sai endisest garaazist staabihoone, alustati angaaride ette
5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10.1917 tuli käsk seoses sõjategevusega ehitustööd lõpetada aga õnneks olid angaarid selleks ajaks peaaegu valmis (puudusid suured lükanduksed, kaldtee lennukite veeskamiseks ja põrandal polnud laudadest katet) 1918.a. novembri lõpul leiti angaaridest sakslaste poolt maha jäetud vesilennuki Friedrichshafen FF 41 A lennukõlbmatu vrakk. Allesjäänud lennukist ja teistest osadest sai hiljem peale kapitaalremonti Eesti õhujõudude lennuk nr. 1 9. jaanuaril.1919 koostati kaitseväe ametnike poolt angaaride ja Lennusadama ülevõtmise akt. 13.03.1919 loodi Merelennurühm. 1921 lõpetati poolelijäänud 2 - korruselise kasarmu ehitus, kus hakkas paiknema Lennukool. 1922 lõpetati ümberehitus, misjärel sai endisest garaazist staabihoone, alustati angaaride ette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
