Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
Kuivendus avaldab äravoolule enamasti vaid kohalikku mõju.
Kuivenduse mõjul suureneb maksimaalne äravool, sest tihedama vetevõrgu tõttu valguvad lumesulamisveed
kiiremini jõkke ja kiireneb suurvee äravool. Suurveetipp on kõrge ja järsk ning suurveeperiood kestab
lühemat aega. Suurvee äravoolu kiirenemise tõttu kuivenduse mõjul väheneb keskmine äravool kevadel ja
kevadsuvisel perioodil. Sügisene keskmine äravool on kuivendatud vesikonnadest suurem kui soostunud
aladelt. Aasta keskmise äravoolu suurenemist võib aga täheldada kuivendatud vesikondades, kus esineb
põhjavee juurdevool. Metsamaade ja põllumaade kuivendamine ning metsade raie, eriti lageraie suurtel maa-
aladel muudab oluliselt väikejõgede
äravoolureziimi. Maakuivendus muudab radikaalselt maa-ala hüdroloogilisi tingimusi. Eestis ilmneb see
põllumaade drenaazkuivendusel. Pindmine äravool drenaazkuivendusel puudub praktiliselt üldse.
annaabi.ee 
