Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
EI 30) vastavad.
2.9 Märjad ja niisked ruumid
2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused
Kanalisatsiooni- ja veevõrgu puudumisel ehitati kuivkäimlad 19 saj. lõpuni tavaliselt
elamust eemale kas puukuuride otsa, pesuköögi taha, õuenurka vm. 19. 20. sajandi
vahetusel hakati koridorelamutes käimlaid tuulekotta planeerima. Kanalisatsiooni ja
veevärgi arenemisel hakkasid majaomanikud kuivkäimlat asendama vesiklosetiga (Mäsak
1982).
Puhast vett võtmas käia tuli enamasti hoovist pesuköögist, kus asus ainus veekraan, või
(eriti väiksemates linnades) ka salvkaevust. Vaid suhteliselt vähestel juhtudel ehitati
valamu ühiseks kasutamiseks ühte koridori otsa. Isegi seal, kus veekraan oli juba
koridoris, ei olnud selle all enamasti valamut. Et kraani kasutamisel vesi põrandat ei
rikuks, pandi selle alla kas plekkvann või mõni muu nõu. Must vesi tuli kanda ämbriga
õue