ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011
Praeguseks on selle
tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi
suurenenud, seda kajastab mõndades inimeste poolt rikutud kaldalõikudes esinev taimestik.
Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see
mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele.
Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus.
Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist
ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees
tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 5060). Veesiseseid
taimi on vaid veerand liikide üldarvust, neist sagedasim kaelus-penikeel, järgmine läik-
penikeel. Küllalt tihti leidub taimevaeseid liivaseid kaldalõike, mis meelitavad suplema, aga