Botaanika (süstemaatika)
Õied on
kahesugulised, korrapärased, kaheli õiekate, tupp ja kroon enamasti viietised, tolmukaid enamasti
kümme. Emakaid viljalehtedega võrdne arv. Õisik ebasarikjas. Kirjeldatud õieehitus ei esine
kaugeltki kõigil sgk esindajatel. Paljudel on toimunud õie taandarenemine. Kroonlehed on
harilikult pinnukeseks ja naastuks liigestunud.
* Vili on kupar või pähklike.
* Sgk saab jaotada õie ehituse järgi kolmeks alamsugukonnaks:
Vesiheinaliste Põisrohuliste Kaderohuliste
Perek tähthein (Eestis Harilik äiakas ehk nisulill Perek nälghein
salumetsade tavaline asukas on taliteraviljade umbrohi, nende
metstähthein ja salutähthein). suuri seemneid on raske
On võrdlemisi nõrga varrega, eristada viljaterade hulgast, nad
mistõttu toetavad sageli teiste on alkoloidide sisalduse tõttu
peale. Umbrohuna on tuntud mürgised ja muudavad jahu
perek vesihein ja perek mõruks