Büsants
poolsaare slaavi rahvastele ning idaslaavi võimudele. Koos ristiusuga
levis neile aladele kirjaoskus. Ka Kiievi-Vene võttis ristiusu vastu
Bütsantsist.
Vana - Vene riiki ilmusid kreeklastest vaimulikud, ehitusmeistrid ja
kunstnikud. Vene kloostrites hakati koostama kroonikaid-letopisse.
Tõlgiti kreekakeelseid raamatuid ja pandi alus esimesele
raamatukogule Vana-Vene riigis.
23
Bütsantsi olustik.
Toit ja peod.
Vesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed,
kapsas ja sinna juurde soolatud kala või juust. Liha oli laual harva, küll
söödi rannikualadel aga värsket kala. Jõukamad romealased sõid aed-
ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Aristokraatidele oli
söömine eelkõige nauding, mistõttu hinnati kõrgelt osavaid kokkasid ja
nende kunsti.
Istuti ümber söögilaua, võttes söögipoolist kas näppude või lusikaga.