Jean-Jacques Rousseau - Arutlus teadustest ja kunstidest
sellele lähenemagi, samal ajal kui oleks soovitav, et kõik need, kes ei ole võimelised
teadustööl kaugele jõudma, aetaks juba ukselt tagasi ning suunataks niisugustele
ametialadele, mis on ühiskonnale kasulikud? Mõnest, kes jääb kogu eluks viletsaks
värsisepaks või teisejärguliseks geomeetriateadlaseks, oleks võib-olla saanud suur
tekstiilivabrikant. Need, keda loodus on määranud õpetama, ei vaja õpetajaid.
Verulamidel[12], Descartes'idel ja Newtonitel, neil inimkonna kasvatajatel endil ei olnud
ühtegi kasvatajat; ja missugune teejuht võinukski neid viia sinna, kuhu neid kandis
nende hiiglaslik vaim? Tavalised õpetajad võinuksid üksnes nende mõistust ahendada,
surudes selle omaenda võimete kitsastesse raamidesse.
Kui on tarvis lubada mõnel inimesel pühenduda teaduste ja kunstide õppimisele, siis
ainult neil, kes tunnevad endas jõudu kõndida üksi nendel radadel ja teistest ette minna;