Eesti arhitektuuri näited
tasakaalustava kolmnurkrontooniga raekoda asub platsi kitsamas otsaseinas. Raekoja mõju
ulatub kuhugi poole platsini. Mida edasi emajõe poole, seda kitsamaks ahaneb plats ja
suuremaks muutub majade soov välja paista. Raekojale lähemal asuvatel klassitsistlikel
hoonetel on veel malbe fassaadile liibuvad pilastrid. (Hallas-Murula, 2012) lk 48
Tugeva graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt
eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad
akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt
varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile.
Väljakupoolset risaliiti lõpetav kolmnurkfrotoon on veel rokokookartusiga. Ka 1784
valminud azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poolega peauks on väljapeetult
varaklassitsistlik, kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis