Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla, nim. nivoopinnaks. Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise
maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine. Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel.
Teoreetilist kaartevahet nimetatakse ka spandivaheks (v.k. ), mida tähistatakse L= Lpp/10. Teoreetiliste kaarte arvu suurendatakse sageli ahtri ja vööriosas nn. poolkaartega, näiteks ahtris ½; 1½ ja vööris 8½; 9½ , mis tagab täpsemad arvutustulemused. Laeva teoreetilise joonise külgvaade e. profiil joonestatakse kontrol- limaks, et veeliinide ja kaarte lõikejooned on õiged, mõned vööri- ja ahtri batoksid, mis näitavad vööri ja ahtrit läbivate vertikaaltasandite lõikejoonte kuju batoksi tasandid on CL-st kaugenedes I ; II ; jne. see on horisontaalprojektsioon, millel on kujutatud laeva pikikuju, täävi ja ahtri kuju (CL lõige). Mõnikord nimetatakse seda projektsiooni ka `külje teoreetiliseks jooniseks' näiteks vene keeles ongi profiil . Samuti kasutatakse vähemalt üht diagonaaltasandi lõiget, mis tavaliselt algab DWL ja CL lõikepunktist ja läbib kimmi. Lõikejoon diagonaal (v.k
annaabi.ee 
