Eesti loodusgeograafia konspekt
Puudub kooskõla
liikumiste tausta.
Maavärinaid Eestis eriti ei ole. On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis
kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat. Tugevamaid maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri
skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin
oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi.
Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe.
Mercalli skaala.
Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne
idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia
piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid
tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole
,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga.
Meteoriidid