Eesti loodusgeograafia
vanade rannajooned näitavad ka seda, et esialgu oli maapinna kerge kiirem,
hiljem aga aeglustus (samuti nt saared, millest on tekkinud poolsaared nt
Noarootsi ja järved, mis on maakerke tagajärjel merest eraldunud nt Sutlepa
meri). Samuti võib maakerkega seostada maavärinaid, millest tugevaimad on
Eestis aset leidnud just loodeosas, kus maakerge on kiireim. Jääajajärgne
summaarne tõus ulatub sadadesse meetritesse.
Vertikaalliikumiste gradient on maksimaalne loode-kagu suunas, sest Vene
platvormidega seotud muutuste tõttu toimub Kagu-Eestis maapinna vajumine
(1mm/a). Selle tulemusena toimub mh ka Peipsi-Pihkva järve lõunasse
valgumine.
Haanja kõrgustik – künkliku reljeefiga kuhjeline saarkõrgustik. Eesti suurimad
suhtelised ja absoluutkõrgused. Kõrgeimaks mäeks on Suur-Munamägi 318 m,
aga ka ülejäänud 20 E kõrgeimat mäge asuvad Haanja kõrgustikul.
annaabi.ee 
