Kunsti ajalugu
traditsiooniline ) tõi Vignola, veelgi enam aga ehitise jätkaja G. della Porta
( 1537-1602 ) sisse rea uuendusi. Fassaad koosneb kahest tasandist, ülemine osa on alumisest
kitsam. Seinapinda pingestavad paarikaupa asetatud pilastrid ja nissid, rahutud voluudid, mis
varjavad üleminekut laiemalt osalt kitsamale, annavad sellele erilise liikuvuse. Nii on II Gesu
fassaadis peamised horisontaalelemendid murtud, et vertikaalelemendid saaksid katkematult
ühelt tasandilt teisele jätkuda. Sellele vaatamata kujtab II Gesu kirik endast stiililiselt
veelmanerismi üleminekut barokiks, kus dekoor hakkas valitsema arhitektuurse vormi üle.
Liikuvuse ja arhitektuurse vormi domineerimine sai iseloomulikuks ka teistele G. della Porta
ehitistele: Villa Aldobrandini kõrgub terrassi kohal, kust avaneb mõjus vaade teda
ümbritsevale pargile ( eh. u. 1600 ). Hoone ees asuv väljak on lahendatud amfiteatrina, mida