Tiit Lauk humanitaar
Rosenbenkid, Sachsenid, Schellerid, Schütsid, Socherid, Šumjatserid, Veenred, Värgid,
õde-vend Borkmannid ja isa-poeg Lemmikud;
refräänilaulu harrastasid orkestrantidest Friedrich Kaasik, Roman Karise, Aleksander
Koromaldi (Leontjev), Herbert Kulm, Georg Metssalu, Enno Mullat, Jasef Mullat
(Emmanuel Muller), Voldemar Prügi, Artur Rinne, Rudolf Rotka, Adolf Scheller, Kurt
Strobel, August Truder, Evald Turgan, Raimond Valgre (Tiisel) ja Vladimir Vertennikov
(Mutsu 1991, 6: 22).
Kõige tüüpilisem oli 7-liikmeline koosseis: viiul, 2 saksofoni, trompet, klaver, kontrabass ja
trummid, s.t küllaltki ökonoomne koosseis, mis kõlab juba hästi (puhkpillid saavad kolme-
häälseid seadeid kasutada) ning võimaldab samal ajal mängida ka väga erinevat muusikat ala-
tes valssidest-tangodest kuni uute moetantsudeni. Seega oli siin muusikaline taotlus ühenda-
tud majandusliku otstarbekusega. Suuremates orkestrites lisandus tromboon (või teine
annaabi.ee 
