INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
(W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk.
18)
Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene
kuulub kõrgeimasse loomahõimkonda keelikloomade ehk hordaatide (Chordata)
hõimkonda. Siia arvatakse kõik need loomaliigid, kellel on kas kogu eluaeg või vähemalt
looteeas selgmine toesemoodustis seljakeelik (chorda dorsalis). Keelikloomade kõige
arenenumaks ja liigirikkamaks alamhõimkonnaks on selgroogsed ehk vertebraalid
(Vertebrata). Lülisamba (selgroo) olemasolu põhjal kuulub siia ka inimene. Selgroogsed
omakorda jagunevad mitmesse klassi. Inimene kuulub imetajate ehk mammaalide
(Mammalia) klassi. Selle klassi esindajad toidavad (imetavad) oma poegi pärast
sündimist mõnda aega piimaga.
Inimene ja inimesega morfoloogiliselt kõige sarnasemad loomaliigid kuuluvad
esikloomaliste ehk primaatide (Primates) seltsi.
Inimahvide sugukonda kuuluvad gibonid, simpansid, orangutangid, gorillad.