Halliste luha taimkatte muutustest
erinevuste olulisuse mõõtmiseks kasutati Tukey testi. Tulemused loeti statistiliselt
usaldusväärseks P < 0,05 juures.
Nende alusel on koostatud artikli käsikiri, mis analüüsib lammirohumaade taimkatte
liigirikkuse, bioproduktsiooni ja taimkatte muutuste seoseid niiskus- ja
majandamistingimustega (lisa 4).
24
3. TULEMUSED
3.1. Niidu- ja metsakoosluste pindala muutused 20. sajandil
"Vene 1-verstaselt" kaardilt (joonis 2) võib näha, et niiduala jaguneb oma kujult (kitsenedes
läheb üle järgmiseks osaks) kolmeks terviklikuks luhakompleksiks: põhja-, kesk- ja
lõunaosaks (joonis 1).
1) Põhjaosa
Põhjaosa oli neist kolmest kõige ulatuslikum (ligikaudu 234 ha). Põhjaosa Halliste jõe
vasakul kaldal on põõsastikega heinamaa ca 300-400 m laiuse, kohati ka laiema ribana. Ala
loodeosast arvestatakse välja ca 16 ha suurune ala (joonis 2), mis tähistab "Vene 1-verstasel"