Prantsuse revolutsioon(1789-1799) ja selle mõju
Kolmanda seisuse moodustas
lihtrahvas, kes vaevlesid kõrgete koormiste ning ebaõigete elutingimuste all. Lihtrahvas moodustas
kogu rahvast 95% , see tähendab seda, et ainult 5% rahvast olid aadlikud ning vaimulikud.
Aadlikele ja vaimulikele kuulus 20% riigimaad, 50% kuulus talupoegadele ja ülejäänud oli domeen,
mis kuulus kuningale.
Prantsuse revolutsiooni ajal toimus korduv võimuvahetus. Riigisiseste konfliktide tõttu, kogunesid
generaalstaadid 1789.aastal Versailless´i. Seal tekkisid samuti vastuolud, sest kolmas seisus nõudis
uut hääletussüsteemi. Nende vastuolude tõttu moodustas kolmas seisus Rahvuskogu, mis pidi olema
kogu rahva esindusorgan. Hiljem ühinesid Rahvukoguga mõned aadlikud ning vaimulikud ning
üheskoos moodustati Asutav kogu. Selle kogu ülesandeks oli koostada põhiseadus, mis oleks uue
riigikorra aluseks. Samal ajal valmistus rahvas mässuks, moodustati rahvuskaart. Rahvuskaardi abil
vallutati 14.juuli 1789