mida ta polnud varem teinud. Eduard ja Veronika otsustasid koos haiglast lahkuda. Lubljanasse jõudes valisid välja linna kõige kalleima restorani, tellisid kõige peenemad praed 9 ja jõid end purju kolmest veinist. Õhtusöögi ajal ei maininud nad kordagi Villete ' i, minevikku ega ka tulevikku. Pärast õhtusööki jalutasid nad Lubljana väljakul ja ronisid mäe otsas asuvale lossi, kus nad õnnelikult aega veetsid. Veroniks ütles Eduardile: ,, Ma tulin siia maailma, et läbi käia kõik see, mis ma olen käinud, et proovida ennast tappa, kahjustada oma südant, kohates sind, ronida selle lossi juurde ja lasta sul mu nägu oma hinge graveerida. Ainus põhjus, miks ma siia maailma tulin: et juhtida sind tagasi teele, mille sa olid pooleli jätnud. Ära lase mul tunda, et elu oli mõttetu." Veronika ja Eduard kallistasid ning seejärel sulgesid simad