Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Tüüpfassaadide ajastu lõpus anti välja veel eraldi eeskujualbumid tagasihoidlikumate
puitkorterelamute tarbeks. Need näitasid muuhulgas mitmeid pikema küljega tänava poole
pööratud ühekorruselisi, tihti tänavafassaadis 23 aknaga lihtsaid, ilma eelkirjeldatud
tüübile omase kõrgema katusekorruse väljaehitusteta hoonevariante. Sellised elamud
said kõikjal agulites tavaliseks, need on siin vaadeldavatest puitkorterelamute tüüpidest
kõige lakoonilisemad ja vernakulaarsemad, enamasti orienteeritud vaesemale rahvale.
Sageli puudub neil tänava pool välisuks ja majja pääseb üksnes hoovi kaudu. Mõnikord
on sellist elamut mitmes järgus pikemaks ehitatud, nii et moodustuvad väljavenitatud
liitmahud.
Lisaks klassitsistlikele puitkorterelamutele ja nende lihtsustatud variantidele ehitati ka
tagasihoidlikumaid agulihooneid (Joonis 1.8 vasakul), mis olid sageli inspireeritud
tüüpfassaadide ajastu lõpus 19. sajandi keskel ilmunud spetsiaalselt väiksemate
annaabi.ee 
