Eesti sotsiolektide seisund
seostub nii füüsiliste erinevustega kui ka erinevate sotsiaalsete rollidega ja seostega
inimeste vahel (üks asi, mis nt muutub on hääle omadused. Vananedes hääl madaldub,
muutub kileduse skaala jms. See pole meile siinkohal oluline). Sotsiolingvistikas on Labov
pakkunud välja suulise keele täieliku omandamise kuus etappi:
- baasgrammatika lapsepõlves, normaalselt vanemate mõjualusena
14
- vernakulaari omandamine ca 5.-12. eluaastani, oma sõprusrühma mõjualusena koolis ja
naabruses;
- sotsiaalse taju tekkimine ca 14.-15. eluaastaks, mõjuriks kontaktid täisksvanutega.
Sealjuures võivad lapsed endiselt olla ka vernakulaarse kamba liikmed;
- stilistilise varieerumise väljakujunemine, mis algab ka umbes 14. eluaastal, aluseks
laiemate gruppide mõju naabrusest või keskoolist kaugemal. Lapsed hakkavad selles eas
annaabi.ee 
