Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele
pidevalt, ja liikumiste vahele jääv aeg taastumiseks on lühike. Mängu intensiivsus sõltub
vastastest, millisel tasemel mängitakse ja milline on mängu iseloom (Delamarche ja Bideau,
2011). Mängu aktiivsete ja passiivsete faaside vaeldumine toimub iga 3-20 sekundi järel.
Intensiivne pingutus koos liikumise koordinatsiooni ja rütmi muutustega põhjustab
funktsionaalseid muutuseid kardiovaskulaarses-, närvi- ja hingamissüsteemis
(Verkhoshansky,1996).
Käsipall on seotud ka suurte energiakulutustega. Käsipallurite energiakulu võistlusmängus on
meestel 17-23 kcal/min ja naistel 14-17 kcal/min (Ignatjeva, 1983), mida mõjutavad mängu
intensiivsus ja vastase tase (Kotzamanidis jt, 1999).
2.1. Aeroobne-anaeroobne suutlikkus
Sportlase liigutustegevuse muster ja sellele vastav südame löögisagedus (SLS) annab ülevaate
füsioloogilistest aspektidest võistkonnaaladel. (Delamarche ja Bideau, 2011). Kuna