5. Sokid, kindad, vahetussaapad väliõppustele kaasa 6. Mitte maapinnal magada, isoleeriv materjal! 7. Saabas olgu küllalt suur mitu paari sokke. 8. Niiske ja märg riietus on külm riietus. KÜLMUMINE I ASTE valge, kahvatu nahk, mis muutub punaseks ja valulikuks võimalik turse tekkimine paranemine 710 päeva II ASTE lisanduvad villid paranemine 23 nädalat,külmatundlikkus kahjustatud alal III ASTE turse liikuvus piiratud verivillid paranemine aeglane IV ASTE - kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni kujunemine nädalatega KÜLMAKAHJUSTUSTE ESMAABI 1. Võta märg ja niiske riietus ära 2. Soojenda külmunud kehaosa oma või kaaslase kehasoojusega 3. Ära hõõru ja kasuta lund 4. Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus pole uue külmumise ohtu! evakueerimisel soojendamine nn
KÜLMAKAHJUSTUSED 1. Külmumised Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitte küllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. I ASTE - valge, kahvatu nahk, mis muutub punaseks ja valulikuks - võimalik turse tekkimine - paranemine 7-10 päeva II ASTE - lisanduvad villid - paranemine 2-3 nädalat,külmatundlikkus kahjustatud alal III ASTE - turse- liikuvus piiratud - verivillid - paranemine aeglane IV ASTE - kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni kujunemine nädalatega Külmakahjustused tekivad sagedamini sõrmedel või varvastel, näol ja kõrvadel. Nahk muutub valkjaks, varbad ja sõrmed muutuvad külma või valu suhtes tundetuks. 2. Tegutsemisjuhised: Vabastada külmunud kehaosad riietest ja jalanõudest, katta külmunud kehaosa soojalt ja