Talurahva toidud
saartel hoiti korraga suuremas koguses tehtud verikäkitagent või valmisvoolitud käkke
kuivatatult. Värsket verd on lisatud ka odrajahust karaskitaignale. Kui kasutati rukkijahu,
nimetati samasugust toitu verileivaks. []
Verivorsti tegemisel kasutati peamiselt seaverd, mida säilitati soolatult. Hiiumaal ja
Muhus oli kombeks teha odrajahust verivorsti, mida säilitamiseks hapendati. Lõuna-Eestis on
veritanguvorst põline. Sealt levis see 19. sajandi jooksul järjest põhja poole. []
Piim ja piimasaadused
Toidulaual oli piim kevadest, lehmade poegimise ajast, kuni nende kinnijäämiseni
sügisel. Rõõska piima kasutati vähe, tavaliselt leente ja putrude keetmisel. Valdavalt oli toidu
kõrval hapupiim. []
Piima hapendati madalates sõõrikutes laudnõudes, piimapüttides, mida hoiti
piimakapis. Hapuks läinud piimalt riisuti koor pealt ja koguti umbes meetri kõrgusesse koore-
annaabi.ee 
