Eesti uusaeg
savist ja bajanssiga. Varem tehti süüa lahtisel koldel, nüüd tehti pliidi peal. Enne tehti
suurtes kogustes pajas. Nüüd sai praadida jms, popiks söögiks muutusid praetud liha, muna,
pannkoogid.
Agana leiva asemele tuli korralik puhas rukkileib, peenleib, lääne- Eesti saartel magushapu
leib. Olulisele kohale tuli kartul. Varasemate tanguputrude asemele/kõrvale tuli riisi ja
mannapuder.
Näiteks seente söömine liikus ida-Eestist läände.
Lõuna Eestist mujale kohupiim,veritangu vorstid, mulgipuder.
Kohvi ja tee joomise harjumus algas kujunema linnaeestlaste ja mõisa eeskujul. Sageli
valmistati kohv nn kodukohvist. Gevara.
Muutus ka meelelahutuse laad, vabaaega hakati sisustama seltsides.
Rahvusliku liikumise c faas. Vaieldav küsimus. 1890ndad. Esimene võimalus. Teine: 1905.
Jannsen ja teised on seda meelt, et 1890ndad.
Venestuse lõpp 1894-1895. 1894 vahetus keiser venemaal.
Samas võib öelda ka, et venestus kestis kuni 1914.
Venestus reformid Eestis.
annaabi.ee 
