Eesti lähiajalugu
füüsiline hävitamine).
1953. a suvi…(1978) – 30.12.1952 võeti Kremlis vastu otsus, mis nägi ette, kuidas likvideerida
relvastatud vastupanuliikumine Baltikumis, Lääne-Ukrainas ja -Valgevenes. Saavutas haripunkti
1953. aasta märtsis – tunduvalt suuremate operatsioonide läbi viimine eri NSVL-i piirkondades, sh
ka Eestis.
Just 1953. a veebruar ja märts on kuud, mida võib lugeda kõige verisemateks kuudeks, kogu
sõjajärgse perioodi vältel. Kui Stalin märtsis suri, siis Kremli uus kurss nägi ette vastupanuliikumise
vastase võitluse strateegia üle vaatamise. Malenkov ja Beria vähendasid oluliselt sõjalise jõu
kasutamist. Selle asemel hakati pakkuma präänikut, et vastasseis rahumeelselt tasalülitada. Suvel
põhiosas relvastatud vastupanu ka vaibub.
Viimane amnestia võimude poolt kuulutati välja 1955. aastal.
1978