Jalutuskäik Firenzes koos müstiliste ja müütiliste tegelastega
See Kreeka-Rooma jumal on ka Medicite uue residentsi aias, Giardino dei Bobolis.
Valerio Cigoli käe all valminud grotseskne Bacchuse kuju (1560) köitis mu tähelepanu,
istudes seal vahetult enne pargist väljumist keset teed nagu üks kurjusekehastus ning justkui
oodates viimast pilku endale. Või tegelikult ta nii kuri polegi, lihtsalt purjus. Antiigist
inspireerituna on ta peensusteni viimistletud, tundudes peaaegu ehtne, täiesti elus. Kui
Caravaggio on veinijumal Bacchust kujutanud kui verinoort meelast ja pehmete vormidega
noormeest, kellest õhkub korraga nii naiivsust, salapära kui ka teatud seksapiili, siis too
Bacchus on vastupidiselt paks, kole, kuri, lausa õel ja eemaletõukav, mida näitab ka ta
käehoiak. Ta on allutanud kilpkonna kui pikaealisuse sümboli. Michelangelo renessansiaegne
Bacchuse-skulptuur (1497) on hoopiski täiesti teistsugune: ilusa saleda, kuid lihava kehaga ja
mõningate naiselike joontega. Üleelusuurune tiigrinahaga Bacchus on loodud küll