Essee: Talvesõda
Nõukogude liitu ja teatasid et sõltumatu riigina ei sekku nad võitlusesse juhul kui neid ei
rünnata. 25 juuni hommikul andis Nõukogude lennuvägi vastulöögi mille alla kannatasid
peamiselt tsiviilelanikud. 10. Juulil alustasid Soome Karjale armee kindral Erich Heinrichs
suurpealetungi. Rünnak oli hästi kavandatud ja kiire nädala lõpuks olid Soome väed Laadoga
järve ääres. Juuli lõpuks oli Mannerheim valmis sõplikuks rünnakuks. Karjala oli taas
meeleheitlik ja verina lahingutanner. Augusti lõpuks oli väed juba Viipuri juures. 29 august
1941, 16 kuud pärast Talvesõda lehvis linnas taas Soome lipp. Sakslased tahtisid et
Soomlased aitaks neil vallutada Leningradi kui Soome ei olnud nõus ründama ja ka mitte
tungime edasi Nõukogude Liitu, nende kahe teoga andis Soome mõista et nad ei võitle Saksa
põhimõtete nimel vaid oma kodumaa nimel. 1941 aasta augustis olid Karjala armee jõudnud
Syvärinjoele. See oli 60 km 1939 aasta piirist