Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"verina" - 1 õppematerjal

Essee-Talvesõda
2
docx

Essee: Talvesõda

Nõukogude liitu ja teatasid et sõltumatu riigina ei sekku nad võitlusesse juhul kui neid ei rünnata. 25 juuni hommikul andis Nõukogude lennuvägi vastulöögi mille alla kannatasid peamiselt tsiviilelanikud. 10. Juulil alustasid Soome Karjale armee kindral Erich Heinrichs suurpealetungi. Rünnak oli hästi kavandatud ja kiire nädala lõpuks olid Soome väed Laadoga järve ääres. Juuli lõpuks oli Mannerheim valmis sõplikuks rünnakuks. Karjala oli taas meeleheitlik ja verina lahingutanner. Augusti lõpuks oli väed juba Viipuri juures. 29 august 1941, 16 kuud pärast Talvesõda lehvis linnas taas Soome lipp. Sakslased tahtisid et Soomlased aitaks neil vallutada Leningradi kui Soome ei olnud nõus ründama ja ka mitte tungime edasi Nõukogude Liitu, nende kahe teoga andis Soome mõista et nad ei võitle Saksa põhimõtete nimel vaid oma kodumaa nimel. 1941 aasta augustis olid Karjala armee jõudnud Syvärinjoele. See oli 60 km 1939 aasta piirist

Sõjandus → Riigikaitse
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun