1. Teepikkus 2. Kaal Kaal- kaal on jõud, millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Kaal tekib, sis maa tõmbab kehi enda poole, aga alus või riputusvahend ei lase kehal langeda. Kaal on olemuselt elastsusjõud. Keha kaal sõltub keha kiirendusest, millega ta liigub verikaalses sihis, kui keha langeb vabalt, siis keha on kaaluta olekusP=0.Maa suhtes paigalseisva või ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha kaal on P=mg,p=keha kaal 1kg, g=raskuskiirendus 1ms²,m=keha mass, a=kiirendus millega keha liigub 1ms².
170) Mullatüüp- sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline isel. Lähedaste tüüpide kogum-KLASS:1.alltüüp-olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides,2.liik-alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi,3.erim-lõimise järgi eristatake kõigi tüüpide piires Lõimis e.erim-oluline kuid mitte pealmine tunnus.Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus-tuleb teha vahet verikaalses jaotuses-koostatakse lõimise valem. MULDADE LEVIKU SEADUSPÄRASUSED-mullad ei paikne juhuslikult- poolsused-ekvaatorid.Kliimavööndid-temp,sademete jaotus,erinevad muldade lähtekivimid. A.globaalne paiknemine.a)horisontaalne tsonaalsus- vöönditena,b)verikaalne tsonaalsus-mäestikualadel.B.mikrotsonaalsus-paiknemine seoses reljeefiga-põuakartlik,parasniiske,gleistunud,glei,turvastunud,soomullad. MULDADE KLASSIFIKATSIOONID:A)lokaalsed väikeste riikide või riigiosade kohta.Kohalikud
kohal kuni 25% alla normi"(Biggs,Joyner 1994,p 284). 1981-1991 oli osoonikihi hävimine põhjapoolkera keskmistel laiustel 2% kiirem kui 1970-1980 [31]. "Osoonikiht on paindlik kaitsekiht. 1975 aastal lõid USA teadlased häirekella freoonide mõjust osoonilile /---/ Tegelikult vähenes osoonikiht 25 km kõrgusel ja temperatuur langes ning uus osoonimaksimum tekkis 18 km kõrgusele. Kogu osoonikihi paksus vähenes vähe. (Avaste 1990, lk. 50) Teistsuguseid muutusi osooni verikaalses jaotuses võib täheldada tiheda inimasustusega piirkondade kohal. E.Kyrö(1993) andmeil näitas Payerni observatooriumis tehtud trendianalüüs, et kui 10 - 20 km kõrgusel osooni hulk väheneb, siis troposfääris selle hulk jällegi kasvab. See on tingitud antropogeensete saasteainete ja ultraviolettkiirguse koosmõjust. Troposfääris olev osoon on aga suuremates kogustes elukeskonnale mürgine ja ohtlik. 3.1.1 Osoonikihi olukord Skandinaaviamaade ja Eesti kohal E
annaabi.ee 
