Aprioorsus
te kaudu, millele meie empirism toetub.
Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist
vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi-
des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada
paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas,
ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks
teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui
sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see
millalgi edaspidi ümber lükatakse. See, et mingit seadust on kinni-
tatud n - 1 juhul, ei anna mingit loogilist tagatist, et seda kinnitab
ka juht n, ükskõik kui suureks me n-i peame. Ja see tähendab, et
ühegi üldise propositsiooni puhul, mis osutab millelegi faktilise-
le, ei saa iialgi tõestada, et see on paratamatult ja universaalselt
1
Alfred J. Ayer
tõene. Parimal juhul on see tõenäoline hüpotees
annaabi.ee 
