Erituselundite süsteem
väiksem.
· Kui on korraga palju vett joodud, võib tihedus olla vee tiheduse juures (1000).
· Uriinis on palju Cl, (ka Na, K, Mg- neid on vähem). Samad ioonid mis on
vereplasmas. Iseloomuliku värvuse annavad sapi pigmendid, uriin on kollaka
värvusega (õlgkollane). Sisaldab ka kusiainet ehk karbamiidi.
· Uriinis normaalselt ei ole glükoosi ega valku, kuna imenduvad tagasi.
· Glükoos uriinis- glükosuuria.
· Uriinis ei ole ka verevormelemente, nende esinemine viitab kas neerukahjustusele:
päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi.
· Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt
neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb).
· Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal
võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või
põie põletikule
annaabi.ee 
