"verevale" - 1 õppematerjal

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

Sügisel on lehed kollased. Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 10­15-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,2­1,5 cm. Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 1­1,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina. 5.16. Verev viirpuu (Crataegus sanguinea). Lisaks verevale viirpuule kasutatakse ka teiste viirpuuliikide õisi ja vilju, praktiliselt on kasutamist leidnud tömbilehine, viie-emakaline, üheemakaline ja harilik viirpuu. Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust, 31 parandavad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust.