TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
vahel? Sageli on majanduslikust olukorrast tingituna võimatu jääda tervise huvides mitmeks
kuuks eemale. Vaadeldes igapäevast kehakasutust vigastuse puhul võib tõdeda paradoksi: "Et
vigastatud piirkonda kaitsta ja valu vältida, püüame seda kompenseerida nii, et kohandame
oma kehahoiu olukorrale, seades kahjustatud piirkonna sageli veel suurema surve alla..." ja
"Suure tõenäosusega põhjustab see aga suuremat veretulva vigastatud piirkonda, mis tekitab
omakorda lihaskrampe ja valu." (Macdonald, Ness 2001, lk. 194).
Vaatleme näitena tantsijat, kellele arstid on öelnud, et ta peab oma nimmelüli
diskisopistuse tõttu raskest füüsilisest koormusest hoiduma. See ei pruugi olla õige tegevuskava
ei füüsise ega vaimu seisukohast. Oletades, et see tantsija ei suuda end siiski adekvaatselt
hinnata ja proovib lisaks aktiivsele liikumisele näiteks klassikatunnist osa võtta, võime näha