ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine koos nende teguritega tõstab haigestumisriski veelgi. Uuringutes on näidatud ka geneetiliste tegurite rolli vähi tekkes koos kantserogeensete ainetega. Kopsuvähk jaotatakse vastavalt tekkinud rakulistele vormidele mitteväikerakk-kopsuvähiks ja väikerakk-kopsuvähiks. Nagu kõigile pahaloomulistele kasvajatele on kopsuvähile omane levimine organismis lümfi- ja vereteid mööda andes siirdeid e. metastaase teistesse organitesse. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast kopsudes ja levimisest rindkeres ning kogu organismis. Mõnel juhul ei pruugi haigus endast kuidagi märku anda ja kasvaja avastatakse mingil muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil. Kopsuvähi metastaasid e. siirded esinevad kõige sagedamini peaajus, maksas, luudes, neerupealises, mis vastavalt võivad anda neuroloogilisi sümptomeid - peavalu, dementsust või
nakkusohu tõttu see keelati. Kasvamist ja organismi üldist arengut reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagara piirkonnas valmib somatotropiin. Põhiline kogus produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras uneaja esimese 1,5 tunni jooksul. Eritumist hüpofüüsist stimuleerivad somatokriniin ja greliin, inhibeerivad somatostatiin ja tagasiside printsiibil ka insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1). Hüpofüüsist liigub kasvuhormoon mööda vereteid maksa, kus ergutab maksa ja teisi kudesid tootma insuliinisarnast kasvufaktorit IGF-1 (insulin-like growth factor) ehk somatomediin C. IGF-1 vahendusel realiseerub kasvuhormooni toime kudedes. IGF-1 tase vereringes on stabiilsem kui STH-l. IGF-1 mõjutab peaaegu, et iga rakku organismis, eelkõige aga lihaseid, kõhreid, närvirakke, luid ja vereloomet. Kõige kõrgem IGF-1 tase on puberteedieas teismelistel kiire kasvu kõrgpunktis., madalaim aga vastsündinutel ja vanuritel.