V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
300
paistsid mustade, teravate, suurte vahedega hammaste reana, nii et kogu ahi sarnanes
muinasjutulise tuld-sülitava lohe suuga. Selles valguses nägi vang ümberringi toas koledaid
riistu, mille otstarbest ta aru ei saanud. Keset tuba üsna maa ligidal oli nahkmadrats. Selle
kohal rippus võlvitud lakke kinnitatud pandlaga rihm vaskrõnga küljes, millesse hammustas
nikerdatud läsuninaline koletis. Tangid, pihid, laiad piinarauad täitsid ahju ja hõõgusid seal
läbisegi sütel. Ahju veretavas kumas nähti toas ainult hirmsate riistade hunnikuid.
Selle Tartarose nimi oli lihtsalt piinakamber.
1
7
6
Madratsil istus losakil Pierrat Torterue, vannutatud piinameister. Ta kaks sulast, kaks
kandiliste nägudega kääbust, nahkpõlled ees, linased püksid jalas, keerasid sütel hõõguvaid
raudriistu.
Vaene tütarlaps oli küll julgust kogunud, aga tuppa astudes hakkas tal hirm.
Paleefoogti seersandid asusid ühele poole ritta, vaimuliku kohtu preestrid teisele poole.