Glükoosi saame toidust. Veres on u 89g/100ml glükoosi, mitokondrites. Glükoosi tuleb verre: Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. Suhkruhaige tunnused-janutunne, kõhnumine, kokkukukkumine. Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon Aminohapete sisalduse regulatsioon Plasmavalkude süntees Punaste vereliblede süntees lootel Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine
lihaskontraktsioon, neerude eritusfunktsioon jm. Kaaliumivaegus avaldub peamiselt närvi- lihasaparaadi ja südame-vereringe süsteemi talitluses koordinatsiooni häirumine, lihasvärinad, EKG muutused jm. Põhjusteks võivad olla suur vedelikukaotus, stress, mõnede ravimite kasutamine (diureetikumid, kortikosteroidid jm). Samas on kaaliumi vaegust raske avastada, sest vere kaaliumisisaldus ei iseloomusta täpselt tema sisaldust organismis. Isegi tugeva vaeguse korral võib veresisaldus veel normis olla. Kui kaaliumisisaldus veres on 4 mekv/l piires, on kahtlus defitsiidile, alla 3,8 mekv/l aga viitab juba kaaliumivaegusele. Spordiga tegelemisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Kaaliumi sisaldavad preparaadid on olulise tähtsusega südamelihase düstroofia ennetamisel ja ravil, mis sageli tekib just kroonilise kehalise ülepingutuse korral. Kaaliumit leidub palju banaanides, kartulites, kapsas, porgandites ja rosinates. 2.4 RAUD Tähtsus sportlastele on suur