Juhan Liiv
"Isamaale" sügavtundeline pihtimus, sees traagilised noodid, ei ole tulevikulootust
"Must lagi on meie toal" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleele inimtunnetega -
lagi on näinud perekonna pisaraid, nuttu ja riidu
"Rukkivihud rehe all" loodab tulevikust paremat, et elu oleks parem
"Kui tume veel kauaks ka sinu maa"
"Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse,
truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest, ka veresidemega
"Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma
kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks
kirjutatud kallimale, "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta!"
"Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud,
räägib, mida kõike ta Eestimaal nägi, rõõmus, kuid ka halbadest asjadest
"Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistes ihkab
annaabi.ee 
