Laste füüsiline aktiivsus
söömise, eritamise ja töötamisega seotud käitumise. Inimese organism kasutab erinevaid
kehaliigutusi ilmtingimata oma elu jooksul erineval moel. Selle tagajärjel muutub keha
tugevamaks ja elujõulisemaks. (Roper jt 1996: 269).
Füüsilise aktiivsuse iseloomustavad tegurid on kestus, sagedus, koormus, eesmärk ja
liikumisviis. Kestuse all mõieldakse sooritatud aega ja sageduseks osutuvad kordade
sagedus nädala jooksul. Liikumisviisi all arvestatakse hingamise ja vereringlemise
koormavat või lihasejõudu nõudvat liikumist. Mida keerukam ja jõudu nõudvam on
liikumine, mida pikem on kestus, seda suurem hulk organeid ja süsteeme on haaratud
liigutamisel ning seda tugevamad on reaktsioonid vastuseks koormusele. Harjutuste
tegemisel kohaneb inimorganism sellega ning liikumisest tingitud koormus ei osutu enam
füsioloogiliselt ülekoormavaks. Kuid on olemas piirid keha kohanemisvõimel koormusega.
(Fogelholm jt 2007: 11–13)