KALAD - zooloogia referaat
hapnikku. Hingamiseks avab kala suu, mis täitub veega. Lõpusekaaned on siis kinni.
Kui kala suu kinni paneb, avanevad lõpusekaaned ja vesi liigub lõpuste vahelt välja,
andes verre hapniku. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste veresoonte verre, veres olev
süsihappegaas aga vette. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata
mõnda aega ka läbi naha. ( Kalade hingamine; Kala hingab lõpustega)
10
Vereringe
Kalade vereringeelunditeks on süda ja sellega ühenduses olevad veresooned ning
nendes ringlev veri. Südamest väljuvad veresooned kannavad nimetust arterid,
südamesse suubuvad sooned on aga veenid. Süda asub kalal kõhtmiselt, rinnauimede
lähedal. Sealt pumbatakse veri lõpustesse. Kui veri on lõpused läbinud, liigub see edasi
pähe, et rikastada hapnikuga peaaju. Hapnikurikas veri on helepunane, seda nimetatakse
arteriaalseks vereks. Edasi liigub veri kogu kehasse. Eriti ohtralt on veresooni ümber
seedeteede
annaabi.ee 
