Hamlet, Terve Raamat
Kuid kas siis see
on minu kättemaks? Siin tarvis mõelda.
See lurjus tappis minu isa, ent
nüüd mina, ainus poeg, siis selle eest
nii taevasse ju saadan lurjuse.
See oleks tasu, mitte kättemaks.
Ei.
Kao tuppe, mõõk, küll saabub hirmsam hetk,
kui põõnab purjuspäi või märatseb
või vähkreb verepatu asemel -
teeb teo, kus puudub vähim lunastus -
siis lange, mõõk, et pea ees põrgusse
ta kaoks ja neetud hing tal mustaks jääks,
kui haud, kus läeb. Mind ootab ema nüüd.
Su palve pikendab vaid hingesüüd.
HAMLET lahkub.
KUNINGAS: Suust kerkib sõnu, mõtted jäävad maha -
kuid tühje sõnu taevas eal ei taha.
Lahkub.
10. stseen
annaabi.ee 
