Immunoloogia seminaritööd
koerte katku viirus (Gordon jt., 2015).
Nakkuse levikus esinevad liigilised erinevused. Kodukoerte hulgas toimub
nakatumine oronasaalselt, kuid metsikutel koerlastel infitseeritud liha söömise
kaudu (Gordon jt., 2015). Pärast inokulatsiooni taastoodab viirus ennast
hingamisteede lümfikudedes ja on leitav sinna migreerunud makrofaagides.
Tekkinud esmane vireemia levib mööda sooni distaalsetesse lümfi- ja
vereloomeorganitesse nagu näiteks põrn, punane luuüdi, tüümus, lümfisõlmed.
Tulemuseks on lümfotsüütide vähesus ja immuunpuudulikkus. Kui selles faasis ei
suuda immuunsüsteem viirust hävitada, kujuneb sekundaarne vireemia ning
viirus levib epiteel- , mesenhümaalkudedes ja kesknärvisüsteemi. Selles
infektsioonipunktis on viirus leitav väga erinevates rakkudes: keratinotsüüdid,
fibroblastid, trombotsüüdid, endoteelrakud. (Lempp jt., 2014).