KOKKUVÕTE Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja luurakud, mille ülesandeks on kaitsta keha ja katta teisi kudesid ja elundeid. Luu on luustiku osa, mida moodustavaks koeks on sidekude. Luudele annavad tugevuse mineraal-ained, elastsuse aga orgaanilised ained. Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde, ülajäseme luud, vaagnavööde ja alajäseme luud. Liikuvat luude ühendust nimetame liigeseks. Erinevat tüüpi ühendused võimaldavad luudel erinevas ulatuses liikuda
Pooridega keha, mis on kaetud kahe protsesse. tuum membraaniga; koosneb valkudest, RNA-st Erütrotsüütides pole (ei jagune, tekivad ja kromosoomidest vereloomeelundis) Toimub RNA süntees ja ribosoomide tuumake Tuumapiirkond moodustumine Tsütoplasma: rakumembraan Fosfolipiidid ja valgud Ainete transport ühest rakust teise tsütoplasmavõrgustik Kanalite ja tsisternide süsteem Ainete rakusisene transport
Pooridega keha, mis on kaetud kahe protsesse. tuum membraaniga; koosneb valkudest, RNA-st Erütrotsüütides pole (ei jagune, tekivad ja kromosoomidest vereloomeelundis) Toimub RNA süntees ja ribosoomide tuumake Tuumapiirkond moodustumine Tsütoplasma: rakumembraan Fosfolipiidid ja valgud Ainete transport ühest rakust teise tsütoplasmavõrgustik Kanalite ja tsisternide süsteem Ainete rakusisene transport
annaabi.ee 
