Müüt kordamisküsimused
Peko võis olla viljakusjumal. Pidustused toimusid kaks korda aastas, sügisel ja
kevadel, sügisel toimus peale viljavõttu ning kevadel peale külvi. Üritusel joodi õlut
ning söödi ühist sööki, palvetati ümber kuju, liiguti ringis ümber tema ning tema ees
loeti palveid. Tema peale pandi küünlad põlema enne üritust hoiti teda viljasalves.
Sügisesel üritusel võisid osaleda ainult mehed, kevadel ka perenaised. Ürituse
korraldas peremees kes sai selle osaliseks vereliisu teel. Selle jaoks tuli hüpata üle
aia, kellel enne veri välja tuli, viis Peko lina sisse mähituna oma viljaaita.
Karjalas on säilinud lastemäng, kus osalejad peavad hüppama üle aia.
56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja
lastemütoloogia?
Kunagised sanditamise kombed ning tõrjemaagiad on saanud nüüd lastemütoloogia
osaks. lastepärimus sisaldab jäänukeid varasematest pärimuskihtidest, vanemast
mütoloogiast