A.dumas Kolm musketäri terve raamat
möödunud, liikus ta kuni metsa viiva väravani, laskis selle avada ja sammus metsa.
Kõik ta oletused leidsid siin kinnitust: tee, mida mööda sõiduk oli kadunud, viis
ümber metsa. Athos sammus veidi aega teed mööda, silmad kiindunud maapinnale: teed
katsid siin-seal väikesed veretilgad, mis pärinesid kas sõidukit ratsa saatva mehe või
hobuse haavast. Ligikaudu kolmveerand ljöö kaugusel kloostrist, viiskümmend sammu
siinpool Festubert'i oli näha suuremat verelaiku. Maapind oli hobuste kapjadest sõtkutud.
Metsa ja äraandliku koha vahel, veidi tagapool äratambitud maapinnast, võis leida
neidsamu väikesi jalajälgi mis aias. Siin oli sõiduk peatunud.
Siin oli mileedi väljunud metsast ja astunud sõidukisse.
Rahuldatuna avastusest, mis kinnitas kõiki ta kahtlusi, tuli Athos tagasi võõrastemajja
ja leidis sealt Planchet', kes teda kannatamatult ootas.
Kõik toimus nii, nagu Athos oli ette näinud.