"verekell" - 1 õppematerjal

Juhan Viidingu luuleraamat

Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni on helevalge, IGAVENE JUUNI. ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. *** sa karjatad pikalt ja valuga libisen ei jõua ma kedagi paluda libisen su metsast sind kaevasin tookord ma juurtega ei lastega sündinut korrata suurtega *** Ja ikka valgusesse vaadata: Kui aknale on kardin veetud ette, Kui kõik on koos Ja nõnda omaette, Ka siis, kui sinu verekell käib ette. Kui valge tund, Ka siis on ülim kohus Koos valgusega olla hädaohus. Suguühe Surnuaiapingil ­ Elu igavese Jätkumise ilu. Öine hümn Peaaegu sõnatu, Või kui, siis silbilisrõhuline. *** Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras Meheeluks valmistu, Juhan, Kuu ja tähesäras. *** väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi