Algloomad e. protistid
Inimese nakatavaks vormiks on tsüst. Seedeelundkonnas tsüsti kestad lahustuvad,
raku jagunemine lõpeb, tekivad 8 väikest amööbi väikesed vegetatiivsed vormid.
Toitub soolesisust ning olulist kahju inimesele ei tekita. Soodsates oludes muutub
väike vegetatiivne vorm suureks vegetatiivseks vormiks, kinnitub sooleseinale ning
hakkab tootma valke lammutavaid ensüüme, mis tekitavad soolehaavandeid.
Seejärel tungivad amööbid limaskesta, võivad sattuda verekappillaaridesse ning
kanduda siseelunditesse kus põhjustavad põletikukoldeid. Suure vormi rakud
toituvad punastest verelibledest.
Viburloomad - Tänu viburitele suudavad kiirelt liikuda, toituda. Vibureid 1-8 või
rohkem. Viburloomad jagatakse taimviburloomadeks ja loomviburloomadeks.
Taimviburloomad kloroplastidega algloomad, tuntuim esindaja roheline
silmviburlane.
Loomviburloomad kloroplastid puuduvad, tuntumaid esindajaid parasiit lamblia.