Süda ja veresoonkond ning haigused
Vereplasma on vere vedelikune
koostisosa, mis moodustab 55 60 % selle kogumahust. Plasma on kollaka värvusega
ning koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka teisi aineid nagu valke, mineraale,
7
suhkruid, ensüüme ning vitamiine. Vererakud moodustavad 40 45 % vere mahust ning
need jaotatakse valge- ja punalibledeks ning vereliistakuteks. Punased vererakud on
tuumata ümmargused vererakud, mis võivad oma kuju muuta vastavalt verekapillaaridele.
Veres võib neid olla rohkem kui 5 miljonit mm3 kohta.
Punaseid vererakud sisaldavad hemoglobiini, mis transpordib rakkudesse hapnikku.
Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha
võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning
nad võivad ületada veresoonte poorid, et jõuda põletikukoldeni. On erinevat liiki valgeid
annaabi.ee 
