V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
Tütarlaps vastas kindlalt:
«Ei.»
Siis karjus ta kõva häälega:
«Gudule! Gudule! Siin on mustlastüdruk! Tasu talle kätte!»
Tütarlaps tundis, et keegi teda järsult küünarnukist haaras. Ta vaatas ümber. Luine käsi
tuli müüriaugust ja hoidis teda nagu raudpihtide vahel.
«Hoia teda kinni!» ütles preester. «See on äraputkanud mustlastüdruk. Ära aga lahti lase.
Ma lähen seersantide järele. Varsti näed, kuidas teda üles puuakse.»
«Hahaha!» tuli neile verejanulistele sõnadele müüri tagant korisev naer vastuseks.
Mustlastüdruk nägi preestrit Jumalaema kiriku silla poole jooksvat. Sealtpoolt oli kuulda
kabjaplaginat.
Tütarlaps tundis ära tigeda sulgunu. Hirmust hingeldades katsus ta lahti rabelda. Ta
väänles, katsus surmahirmus ja meeleheites kramplikult vabaneda, kuid teda hoiti kinni
ennenägematu jõuga. Kõhnad, kondised sõrmed, mis teda pigistasid, surusid end ta ihhu ja
hoidsid tast kõvasti kinni
annaabi.ee 
